*Iga loll teab, et üks korda üks on üks. Ants seda ei tea, sest Ants
pole loll.
*Ants rahanumbrit ei tunne. Ants ei tunne üldse numbreid.
* Ühel päeval oli Antsul süda paha. Muidu on Antsul hea süda.
*Antsul tuli kord pliidi ees istudes tukk peale. Ants viskas tuki
tulle tagasi.
*Ants unenägusid ei näe. Ants magab silmad kinni.
*Ants ei lähe kunagi külla tühjade kätega. Antsul on alati portfell
kaasas.
*Ants teab, et kui kassid läinud, siis on hiirtel pidu. Ants on ka
vahel hiirtega pidu pannud.
*Kui Ants tahab, võib ta oma välimust muuta. Ants on korduvalt
ennast rihmaks joonud.
*Ants ostis pommidega kella. Ants tegi pommid kahjutuks.
* Ants ei lase ennast pehmeks rääkida. Ants joob ennast pehmeks.
* Ants võtab poodi sisenedes alati ostukorvi. Ants võtab ostukorvi ka
poest väljudes.
*Ants joob vahel nii, et maa on must. Antsul meeldib põllul juua.
* Ants läheb vahel vihast siniseks. Muidu on Ants lilla
* Antsul on hea muusikaline kuulmine. Ants saab kohe aru, kui muusika
mängib.
*Antsul on sinised silmad. Ta sai eile peksa.
*Ants on ainuke oma perekonnas. Rohkem Antse nende peres ei ole.
* Antsule meeldivad tõsised inimesed. Ants käib sageli peiedel.
*Ants ei ole ühegi naisterahva kätt palunud. Antsul on omal käed
olemas.
*Antsule meeldib ristsõnu teha. Ants tõmbab igale sõnale risti
peale.
* Ants läks kord naisega karvupidi kokku. Naine jäi rasedaks
*Ants teab, et pisike pits võib ikka olla. Ants lasi oma pükstele
pitsi õmmelda.
*Antsule ei meeldi kartulit võtta. Talle meeldib peeti panna.
* Ants ei saanud pühapäeval orkestriproovi minna. Laupäeval andis naabrimees talle pasunasse.
* Ants ei usu selgeltnägijaid. Ants ei usu ka pimedaid.
* Ants teab, et veskikivid jahvatavad aeglaselt. Ants jahvatab suuga palju kiiremini.
* Kui Ants on üksi kodus, siis ei lase ta sisse ühtegi võõrast. Kui Ants on kodus koeraga, siis kontvõõrad võivad tulla.
* Ants ei karda kõrgust. Ants tahab pärast surma taevasse minna.
* Ants teab, et endast nõrgemaid pole ilus lüüa. Ants lööb sellegipoolest, sest tal puudub ilumeel.
* Ants ei saa kunagi tantsupeol korvi. Ants tantsib alati üksinda.
* Ants soovis tasuta sõitu soojale maale. Ants saadetigi sooja kohta.
* Ants ei ole naistemaias. Antsule ei meeldi üldse maiustused.
* Ants näeb unes palju paremini kui ilmsi.
* Ants teab, et lumeinimesed on olemas. Ants on näinud lumememme.
* Antsul pole millestki puudus. Antsul on kellestki puudus.
* Antsul on kummikindad. Ants tahaks veel kummisokke.
* Antsule meeldib töö juures kõige enam tööluus.
* Ants tegi omale siilisoengu. Järgmine kord teeb Ants endale metsseasoengu.
* Ants pole ekvaatoril käinud. Ants on ekskavaatoril olnud.
* Ants ei taha meremeheks saada. Ants ei taha üldse abielluda.
* Ants ei mõtle kunagi naiste peale. Ants mõtleb naiste alla.
* Ants teab mis värvi on armastus, aga Ants ei ütle.
* Ants teab, et tarkus tuleb tasapisi ja sellepärast pole ta veel Antsuni jõudnud.
* Ants joob päeval heledat ja öösel tumedat õlut.
* Ants ei taha omale viigipükse. Ants tahab võidupükse.
* Ants nägi tuletorni. Ants teatas sellest tuletõrjesse.
* Ants teab, et musta valgeks ei räägi. Ants on seda neegri peal proovinud.
* Antsu vanemad armastavad head nalja. Ants on nende parim naljanumber.
* Antsu pole võimalik mobiiliga kätte saada, kuna telefon on pidevalt postkastis. Postkast asub välikoridoris.
* Ants tahab suitsetamist maha jätta. Ants enam tikke ei osta.
* Ants teab, et pulmalauas hüütakse kibe. Ants hüüab ka peielauas kibe.
* Antsul ei ole lähisugulasi, sest Ants lähedale ei näe.
* Ants ei lähe moevooluga kaasa. Ants kardab särtsu saada.
* Ants tegi endale vibu. Ants tahtis rusikat vibutada.
* Antsule ei meeldi päikest võtta. Antsule meeldib viina võtta.
* Ants ei leia oma kohta elus. Ants tahab, et talle koht kätte näidatakse.
* Ants on puhas inimene. Ants pühib igast asjast suu puhtaks.
* Ants on tundeline meesterahvas. Antsul on pidevalt näljatunne.
* Ants ostis tänavakingad. Ants tahab osta ka kõnniteekingad.
* Ants kannab ainult firmamärgiga riideid. Ants saab töölt neid tasuta.
* Ants tahab olla isa mantlipärija, sest Ants ei jaksa endale mantlit osta.
* Antsul on pikad jalad. Antsu jalad ulatuvad lausa maani.
Siit võib leida vahelduva eduga kõike, mis minu hüplevale tähelepanuorganile erinevatel ajahetkedel huvi on pakkunud.....
laupäev, 17. juuli 2010
reede, 16. juuli 2010
Autojuhtide välimääraja
Autojuht nr 1
Roolis istudes on tal peas punane barett (või soni või karvamüts). Raevukalt unnates liigub auto teise käiguga ja mitte üle 40 kilomeetri tunnis. Kui ta on vasakpöördel (keeleots paikneb tal sel juhul esihammaste vahel), on ta autosolijail keelatud kuuldavalt kõnelda. Abikaasa istub tagumisel istmel diagonaalselt juhiga, et raskus asetuks telgede suhtes ühtlaselt. Tegusamad aastad jäävad nõukogude aega ja tunneb hirmuga segatud viha kõigi vastu, kelle auto on hiljem tehtud kui 1990. Teel Haapsalust Narva paksu jopet seljast ära ei võta.
Autojuhid nr 2
Suurel maanteel sõidab ta teile sappa ja sinna ka jääb. Te võite alandada sõidukiirust poole aeglasemaks aga ta hoiab teist kinni nagu puuk. Te võite LE ettekirjutusi ignoreerida, teha meeleheitliku sööstu ja mööduda kaheksast palgiveoautost teie ees aga kangelaslikult loovib ta teie sabas ikka, pole muretki, et kuskile kaoks. Kui teil küllalt saab ja tee äärde seisma jääte, sõidab teist mööda, suurest arusaamatusest silmi pööritades või käsi laiutades. Ei tule selle pealegi, et ta teile närvidele käib. Terve ülejäänud tee paikneb teil ees (85 km tunnis) nagu juhmard.
Autojuht nr 3
Tal on Eestis 12 äri. Ta peab olema tunni pärast siin ja tunni pärast seal. Tuleb Pärnust Tallinnasse kolmveerand tunniga. Kui politseinik ta kinni peab, mees pikalt ei kauple. Probleeme ei ole, ta on tegude mees. Jagab politseinikele aknast viiesajalisi, nagu tuvidele küpsiseid ja sõit läheb edasi.
Autojuht nr 4
Ajab õigust taga. Karjub ja röögib oma autos, nagu vajaks keegi lähikonnas sünnitusabi. Pritsib tuuleklaasi nii märjaks, et autole kuluks paigaldada kojamehed, mis käivad seespool. Kui mõni auto vahele tuleb, peksab peopesadega vastu rooli ja tihub meeleheites nutta. Ta on nõus Moskvitshiga kraanat rammima, et see ainult tema ette ei pääseks. Kui operatsioon kraanaga õnnestub, saab tema haige hing pisutki leevendust. (Võimuvõitlus tööl, vana naine ja ülikõrge laenuprotsent.) Kui kraana talle siiski ära teeb, viitab mehe kollane jume, et ülim aeg südame pärgarterite operatiivseks väljavahetamiseks on saabunud.
Autojuht nr 5
Autosõit on tema elu, kirg ja eneseteostus. Nagu alevipensionäril aiamaa ja modellikooli õpilasel värskendavad maskid. Kui foori tagant minema kihutab, lendavad kaassõitjad vastu seljatugesid. (Nii juhtub veel reaktiivlennukis.) Näonahk tõmbab pingule ja kõrvad saavad kukla taga kokku. Iga 60 meetri tagant vahetab käiku ja sõidurida. Rapsib käigukangiga nagu kolmeaastane. Ristmikul pidurdab hüsteeriliselt, nagu oleks foor äkitselt põõsast teepeale karanud. Selle järgi, mitmest autost koduteel mööda sõidab, võib päeva õnnestunuks või läbikukkunuks hinnata.
Autojuht nr 6
Kui te tahate noorelt halle juukseid, istuge autosse, mille ta hiljaaegu sõbralt kingituseks sai. Sõitma asudes venitab istme viimse võimaluseni ette. Surub rinnad vastu rooli ja nina vastu akent. Küünarnukid tõmbab kokku nagu makaak. Ei lähe tal käigud sisse, ei näita ta suunda, öösel unustab tuled põlema panemata. Suurel maanteel alustab ühest ja samast autost möödasõitu viis korda. On juba peaaegu möödas, aga avastab siis kilomeetri kauguselt teerulli lähenemas, ja litsub ettenägelikult pidurile. Kuuendal katsel pigistab rooli, nii et sõrmeküüned sinised, aga ei võta tema auto silindrid seekord kiirust üles, tee mis tahad ja vastusõitja keerab põllule. See on jube!
Autojuht nr 7
Kui ta läheb bensiinijaamas raha võtma, või poodi sukkpükse ostma, lapsi lasteaeda viima, kui ta sõidab sõbranna juurde Pablo Neruda luulekogu laenama, unustab ennast kolmeks tunniks lobisema. Ja auto seisab valgustamata täpselt keset teed. Keegi ei saa välja ega sisse ega mööda ega ümber. Iga normaalne mees, kes niisuguse pärast lõksu on sattunud, peksab lähedal olevad prügikastid lömmi ja teeb õhtul pubis suuremat sorti arve. Pubist tulles rihib totaalselt küljeplekid ära ja ajab pärast naabrieide poolsandiks.
Roolis istudes on tal peas punane barett (või soni või karvamüts). Raevukalt unnates liigub auto teise käiguga ja mitte üle 40 kilomeetri tunnis. Kui ta on vasakpöördel (keeleots paikneb tal sel juhul esihammaste vahel), on ta autosolijail keelatud kuuldavalt kõnelda. Abikaasa istub tagumisel istmel diagonaalselt juhiga, et raskus asetuks telgede suhtes ühtlaselt. Tegusamad aastad jäävad nõukogude aega ja tunneb hirmuga segatud viha kõigi vastu, kelle auto on hiljem tehtud kui 1990. Teel Haapsalust Narva paksu jopet seljast ära ei võta.
Autojuhid nr 2
Suurel maanteel sõidab ta teile sappa ja sinna ka jääb. Te võite alandada sõidukiirust poole aeglasemaks aga ta hoiab teist kinni nagu puuk. Te võite LE ettekirjutusi ignoreerida, teha meeleheitliku sööstu ja mööduda kaheksast palgiveoautost teie ees aga kangelaslikult loovib ta teie sabas ikka, pole muretki, et kuskile kaoks. Kui teil küllalt saab ja tee äärde seisma jääte, sõidab teist mööda, suurest arusaamatusest silmi pööritades või käsi laiutades. Ei tule selle pealegi, et ta teile närvidele käib. Terve ülejäänud tee paikneb teil ees (85 km tunnis) nagu juhmard.
Autojuht nr 3
Tal on Eestis 12 äri. Ta peab olema tunni pärast siin ja tunni pärast seal. Tuleb Pärnust Tallinnasse kolmveerand tunniga. Kui politseinik ta kinni peab, mees pikalt ei kauple. Probleeme ei ole, ta on tegude mees. Jagab politseinikele aknast viiesajalisi, nagu tuvidele küpsiseid ja sõit läheb edasi.
Autojuht nr 4
Ajab õigust taga. Karjub ja röögib oma autos, nagu vajaks keegi lähikonnas sünnitusabi. Pritsib tuuleklaasi nii märjaks, et autole kuluks paigaldada kojamehed, mis käivad seespool. Kui mõni auto vahele tuleb, peksab peopesadega vastu rooli ja tihub meeleheites nutta. Ta on nõus Moskvitshiga kraanat rammima, et see ainult tema ette ei pääseks. Kui operatsioon kraanaga õnnestub, saab tema haige hing pisutki leevendust. (Võimuvõitlus tööl, vana naine ja ülikõrge laenuprotsent.) Kui kraana talle siiski ära teeb, viitab mehe kollane jume, et ülim aeg südame pärgarterite operatiivseks väljavahetamiseks on saabunud.
Autojuht nr 5
Autosõit on tema elu, kirg ja eneseteostus. Nagu alevipensionäril aiamaa ja modellikooli õpilasel värskendavad maskid. Kui foori tagant minema kihutab, lendavad kaassõitjad vastu seljatugesid. (Nii juhtub veel reaktiivlennukis.) Näonahk tõmbab pingule ja kõrvad saavad kukla taga kokku. Iga 60 meetri tagant vahetab käiku ja sõidurida. Rapsib käigukangiga nagu kolmeaastane. Ristmikul pidurdab hüsteeriliselt, nagu oleks foor äkitselt põõsast teepeale karanud. Selle järgi, mitmest autost koduteel mööda sõidab, võib päeva õnnestunuks või läbikukkunuks hinnata.
Autojuht nr 6
Kui te tahate noorelt halle juukseid, istuge autosse, mille ta hiljaaegu sõbralt kingituseks sai. Sõitma asudes venitab istme viimse võimaluseni ette. Surub rinnad vastu rooli ja nina vastu akent. Küünarnukid tõmbab kokku nagu makaak. Ei lähe tal käigud sisse, ei näita ta suunda, öösel unustab tuled põlema panemata. Suurel maanteel alustab ühest ja samast autost möödasõitu viis korda. On juba peaaegu möödas, aga avastab siis kilomeetri kauguselt teerulli lähenemas, ja litsub ettenägelikult pidurile. Kuuendal katsel pigistab rooli, nii et sõrmeküüned sinised, aga ei võta tema auto silindrid seekord kiirust üles, tee mis tahad ja vastusõitja keerab põllule. See on jube!
Autojuht nr 7
Kui ta läheb bensiinijaamas raha võtma, või poodi sukkpükse ostma, lapsi lasteaeda viima, kui ta sõidab sõbranna juurde Pablo Neruda luulekogu laenama, unustab ennast kolmeks tunniks lobisema. Ja auto seisab valgustamata täpselt keset teed. Keegi ei saa välja ega sisse ega mööda ega ümber. Iga normaalne mees, kes niisuguse pärast lõksu on sattunud, peksab lähedal olevad prügikastid lömmi ja teeb õhtul pubis suuremat sorti arve. Pubist tulles rihib totaalselt küljeplekid ära ja ajab pärast naabrieide poolsandiks.
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)