kolmapäev, 22. juuli 2009

Jingle-bells!

Eilse ilusa ilma ja Jansa vaba päevaga mõtlesime miskit toredat peale hakata. Pakkisime piknikukoti ja mõtlesime, et lähme linnast välja. Aga kuhu? Vaekausile jäid Paldiski ja mingi pisike järveke Kuusalu kandis.....mõtlesime välja ja panime Kuusalu poole ajama. Ma võtsin kaasa cd-de kausta, et kuulame sõidu ajal, mis plaadid seal on ja loome mingi korralikuma süsteemi, millised plaadid jäävad autosse, millised kausta ja mis üldse prükkarisse lendavad.

Esimest plaati ei loe cd-mängija välja......prükkarisse! Raadiost tuleb Juulikuu lumi, Sirelin röögib kõva häälega kaasa: seisan paljajalu rannaaaal......Uku vehib oma toolis niisama diskot teha :D

Võtame suuna Narva maanteele, plaadi pealt tuleb mingit hip-hopi.....jama, klõbistan lugusid edasi. Sirelinil jäi ilmselt kummitama, kõvasti ja valesti: sinu jaoks see pole pimeeeeee......

Uus plaat! Mingid parimad lood akordioni esituses, jumalast lahe.....kõla oli selline ja muusika ka, et meile mõlemale Jansaga tulid kohe Kiire ristsed meelde :D selline hea tuju ja huumori plaat, täpselt selline mulje jäi, nagu muusika tulekski sellest vändaga ja toruga grammofonist, nagu Kiire ristsetel....Lati Pats!

Järve ääres, kuhu plaanisime minna, polnud kuskile parkida ja seal oli üks tundus, et suht joogine seltskond juba ees. Ok, kimame edasi, vaatame, kuhu tee viib.
Plaadi pealt tuleb Alanis Morrisette....no see plaat jääb küll autosse!
Vahepeal natuke 80-te hitte ja r'n'b love songe (krt, kust ma selle 'and' märgi siit klaviatuuri pealt saan???)....ökaa, see mulle küll ei meeldi....

Sirelin ajab oma joru: juulikuus lumi on maaaahaas.....

Opaa, siit läheb mingi metsatee, keerame sisse, mingi vesi helgib vastu. Soodla veehoidla, metsa sees, imeilus loodus ja vaikus selline, mis teeb kõrvadele peaaegu et haiget. Muusika kinni, kuulame vaikust parem.

Hei, siin on mustikaid! Võtsime kohvitopsi kaasa (tühja, mammude jaoks) ja läksime metsa. Lastel tekkis arutelu, mis saab siis kui karu tuleb. Sirelin leidis ideaalse lahenduse: siis anname talle mustikaid. Sestpeale Uku enam ühtegi mammu suhu ei pannud, pistis kõik topsi, mõmmi jaoks :) Tops sai hästi kiiresti täis, kuigi mustikad olid pisikesed (näha oli, et seal on masinaga käidud marju korjamas). Leppisime kokku, et viime mammud koju ja teeme moosi, sest ilmselgelt ükski karu meie juurde tulla ei tahtnud.....saame moosisaia süüa.

Müristab! Uuesti! Lahe....Sirelin arvas, et nüüd hakkab vinge torm.
Kui auto juurde jõuame, hakkabki sadama, ja mitte niisama vihmakest, vaid ikka sellised teelusikatüiesuurused piisad tulevad.....Jansa paneb telefonid autosse, et need märjaks ei saaks. Mina ajan käed laiali ja keeran näo ülespoole....tilk....tilk....tilktilktilktilk.......Sirelin vaatab mind kui ogarat, Uku kilkab, et vesi sajab pähe....Jansa võtab mul ümbert kinni....musi....veel....oeh, meile mõlemale meeldib vihmane ilm.
Lähme jalutama....vihma ladistab nii, et nähtavus on nullilähedane. Sirelin laverib ettevaatlikult lompidest mööda, aga Uku kaifib täiega. Sandaalides kappab läbi lompide nii, et vett ja pori lendab, viimasesse lompi käib kõhuli. Sirelin ka lõpuks muutus julgemaks ja proovis mõned lombid läbi :D

Nalja oli kõigil nabani, Ukul endal muidugi kõige rohkem. Auto juures avastasime, et Ukul on mingist iks-ajast veel vahetusriided autos olemas. Super! Kuivad riided selga ja autosse. Sirelin kooris end alukateni paljaks ja pani minu dressipluusi selga.

Planeeritud piknikku pidasime autos, jõime kohvi ja limpsi ja nautisime miljonivaadet järvele.....beautiful!

Tagasi sõites hakkas päike jälle paistma....mina aga leidsin mingi Best Christmas song plaadi. Päris pika maa sõitsime jingle-bell`ide saatel Tallinna poole....Rudolph, the red-nose reindeer, he had a very shiny nose....tamparamparampampmampaa....

Arutasime, et järgmise väljasõidu teeme Jägala-Joale....ja opaa...teeviit näitas varsti Jägalasse. Panime sellest esimese hooga mööda, väike tagasipööre ja plaanimuutus: lähme koha Jägala joa juurde. Uku oli vahepeal magama jäänud...

Väike seiklus Jägala kandi metsade vahel ja pisike juhatus kohalikult külamehelt ja kohale me jõudsimegi. Juga oli ilus ja rahvast oli päris mitu. Osad ujusid lausa joa all. Sirelin arvas, et tema tahaks jalgupidi vette minna, et vaadata, kas vesi on soe....no mis meil selle vastu olla sai, niikuinii oli ta juba aluspükste väel. Nagu arvata oli, sai õige ruttu varvaste märjakstegemisest ülepeasuplus:D

Koju sõitsime magava Uku, läbimärja Sirelini elevuse ja Austraalia aborigeenimuusika saatel.

Parim päev, mis olla saab, ja moos sai ka imemaitsev.

Kommentaare ei ole: