reede, 18. september 2009

Kuidas Ruudi meie juurde tuli.

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et juba mõnda aega olen kolanud kassiabi ja varjupaikade kodukatel. Kassi-isu oli noh. Kassi-inimene ka, ja kuna mu eelmise kassi Pintsli kadumine (kes elas meil 9 aastat), jättis hinge kurvalt tühja koha, siis hakkasingi uut kiisut otsima (sai ikka lause).
Tahtsime raudselt kassipoega, sest arvasime, et täiskasvanud kassidel on juba väga väljakujunenud harjumused, mida me ei pruugi kohe näha ja märgata, et parem on võtta poeg ja siis teda meie perega harjutada, et ikka lapsed omaks võtaks jne.
No otsisime tasakesi.

Eelmisel reedel läksime mu väikevennale sünnipäevale. Tõe ja õigluse huvides peab ütlema, et väikevend on väikevend ainult sellepärast, et ta on minust poolteist aastat noorem:D. No igatahes nägin ta maja juures jumala kobedat kassi kõndimas.
Emane? Emane.
Poegi on? Olemas? Tulemas? Ah, neid seal puuriida sees elab terve pinutäis, ole ainult mees ja püüa kinni.
Vahepeal käisid kassipojad maja lähedal ka, panime ühele silma peale. Selline valge, pealagi ja kõrvad mustad, saba ka, pluss kolm musta täppi selja peal.
Ainuke jama, et kätte ei anna kuidagi.
Ma ei tea, mismoodi, aga ühel hetkel tuli Jansa tuppa, kaelast saati veriseks kratsitud ja kassipoeg süles. Täpselt see, kelle me välja olime valinud.
Siis läks orgunniks....kodust kaugel, ekspromt kass võetud, millega transpordime? Vaja veel oli maale edasi sõita.....väikevend orgunnis mingise hamstripuuri, hea on et kassipoed pole meriseast palju suurem:D mahtus ilusti puuri ära ja sõit võis alata!
Kogu puurisistumise aja kass kisas....välja arvatud need hetked kui auto foori taga seisis....lõpuks võtsin ta sealt välja ja hoidsin süles, täitsa vakka istus, lõpuks jäi magama.
Maal sai käidud ja selle nädalavahetusega harjus ta meiega juba täiesti ära, hakkas mängima ja nurru lööma.....nüüd kappab mööda korterit ringi, närib saapaid, tapab sokke ja teeb kõiki muid kassitempe. Kaasaarvatud sääri mööda (ja seinumööda) ülesronimist.
Nimeks panime talle Ruudi.....keegi enam ei mäleta, mismoodi see nimi tuli, kindel on see, et minu mõte see oli. Sirelin tahtis panna Saabastega kass :D
Uku kutsub kiisut Tuudiks ja Jansa Rutsiks. Heal lapsel ikka mitu nime.

Kommentaare ei ole: